N 26.01.12 Bogota ja suund lõuna poole

Eile õhtul olin väsinud ja mõningad mõtted jäid kirja panemata. Kohvikus istudes tabasin ennast jälgimas kohalike mehi -  taipasin, et neis on minu jaoks mingi magnet – neis on stiili, väärikust, enesekindlust ja samas vaoshoitust. Neid pole muidugi palju, aga neid on! J

Suurlinnas liiklemisel on kindlasti vajalik GPS, meid aitab hetkel ipad oma lisadega. Paberil kaarti ei suuda lihtsalt jälgida, sest osa teid on suletud või muudetud ühesuunalisteks ja kui tipptunnil sind väljavalitud teelt kõrvale suunatakse on jama majas. Tehnika vidinad aga suunavad sind kohe õigele teele tagasi.

Kõik mis on keelatud on samas ka lubatud. Tänaval kus on hostel, milles peatume, on autode sissesõidu keeld, aga keset tänavat on tasuline parkla. Parklaid on üldse palju, tee äärde pargitud autosid on vähe. Võib-olla on selline kord, aga turvalisus on kindlasti tegur nr 1.

Kõrvaltänavas on kondiitriäri – toidupood – kohvik (3:1) ning on täitsa ok kui kondiiter küpsetab saiakesi, siis vahepeal müüb neid ja siis tuleb võtab klientidega koos pitsi kangemat, aga saiakesed on ülimalt head (saia osa hästi kollane).

Kõige tähtsam on ikkagi inimtegur – sõbralikud ja abivalmis inimesed kaaluvad 1000x üle luksuse ja mugavuse. Täna oli vaja saata minu puhkuse pikendamise dokumendid Eestisse ja kui eile õhtul arvasin, et leida Bogotas kontor, kus see kõik korda ajad on väga raske, siis täna tuli lahendus iseenesest. Kõige raskemaks osutus postkontori leidmine, mis saadab posti Euroopasse J.

Suurtel teedel autode vahel erineva nänni müüjad pole uudiseks, aga et müüakse ka lilli, see on midagi uut.

Saamaks ülevaadet kui suur umbes võiks olla Bogota sõidame raudteega üles 3200m kõrgusele, kust avaneb võimas vaatepilt. Alla saab köisraudteega.

Ülikoolid on üle mõistuse turvakontrolli all – pea iga saja meetri peale on politseinik koeraga nii väljaspool territooriumit kui ka sisehoovides. Kas need on pommi või narkokoerad võta saa kinni.

Kolumbias on lastel ühine koolivorm ja -dressid. Ilus on vaadata, et kantakse kampsunit, millel jookseb paremal küljel peenelt trikoloor.

Ei mäleta, kas juba kirjutasin siin sellest, aga palju on jalgrattureid ning aktiivselt mängitakse jalgpalli (nii naised kui mehed).

Ja kui te arvate, et ainult valged ja sinisilmsed naisturistid äratavad siin tähelepanu, siis te eksite, sest mees gringo EI JÄÄ kohalikel naistel mitte märkamata J J!