Täna hommikul saabus kaua oodatud hea uudis, ma sain puhkuse pikendust, seega olen tagasi märtsi teisel poolel J!
Ibarra nii tavaline linnakene, isegi pildistada polnud midagi, välja arvatud Andres kondiitriäris. Selle aja parimad crossandid juustuga ja ülimalt head šokolaadipallikesed.
Linnas on palju erinevaid skulptuure ja monumente.
Linnas on palju erinevaid skulptuure ja monumente.
Cotacachi, järjekordne pärl – ilus, vaikne, rahulik ja puhas linnake, mis on tuntud oma nahaäride poolest. Peatänaval on iga maja kauplus, kus müüakse ja valmistatakse kotte, mütse, jakke…… iga pood müüb omanäolist kaupa ja tunnid mööduvad jalutades poest poodi J. Keegi ei jää vingus näoga järgi vaatama kui sa neilt midagi ei osta. Hinnas alla ei anta, heal juhul on võimalik saada 10% allahindlust ja sedagi vähestes poodides.
Päris paljud inimesed kannavad rahvariideid, eriti naispoole esindajad, mehed on kaabu ja punutud patsiga. Lapsed on naerusuised ja punaste põskedega.
Politseil on võim ja kasutab seda heas mõttes täiega – kell 22 paiku aetakse kesklinna platsilt laiali jalgpalli mängivad poisid – öörahu, aeg koju minna. Linnake on nii vaikne ja rahulik, et öö jooksul ei kuule piuksugi.
No comments:
Post a Comment