Teede kvaliteet väga hea, isegi kõrbes olevad õlitatud liivateed on kohati paremad kui asfaltteed Eestis. Tegelikult ma ei nurise, sest teed kodumaal on suurepärased, arvestades seda, millistel teedel olem juba varsti 5 kuud sõitnud. Huvitaval kombel on bensiinijaamasid peamagistraalide ääres vähe. Teed on sirged ja peale tõusu järgneb alati ka langus, saab teha säästusõitu. Esimesel päeval saabudes Tšiilisse oli tõsine kütusekriis, aga tänu pikale langusele saime vabalt laskuda pea paarkümmend kilomeetrit J. Kütus on kallis, diisel 1,33 ja bensiin 1,67 USA $.
Enne La Serenat sõidame pilve sisse ja seda kõrgusel 100m merepinnast. Kõhe sõit, mis meenutas halva nõia kuningriiki – halb nähtavus, kidur taimestik ja kivid.
Merepinna tasandil on hea olla – kui Andres on varsti kuid olnud karsklane, siis täna mõtted liiguvad juba veini joomise poole J.
Mööda rannikut sõites on kogu aeg tuul, palju tuulegeneraatorid.
Kiirust mõõtvad politseinikud. Ühel parkimisplatsil avastame wc koos duššiga, kust tuleb soe vesi. Kirjeldamatu rõõm pesemisvõimaluse üle, nädal on möödas kui sooja veega pesta sai! Sai ka pesu pesta. Samuti on duššid olemas ühe bensiinijaama keti tanklates.
No comments:
Post a Comment