Minu soovil sõidame veel viimased ~40km mööda rannikut, et siis minna sisemaale ja edasi Argentiinasse. Quintero – väike rand, päike ja jahe tuul ja Horcon – paadid, kalurid ja empanased.
Empanas – õlis praetud suur pirukas, millel on erinev täidis, aga kindlasti on üks komponent juust. Järjekordne keelebarjäär, kus igaüks saab aru nagu ta tahab aru saada. Lauale jõuavad 8 suurt pirukat, mida me ära ei jõua süüa ning arve, mida me ei jaksa ära maksta (pole piisavalt kohalikku raha) J. Lisaks, eelnes sellele kõigele veel pikk ooteaeg ning siin ütlevad Andrese närvid üles. Järgmised tunnid mööduvad vaikuses, uksed pauguvad ja ****id lendavad. Kuhu on kadunud mu fantastiline reisikaaslane, ma ei tea!? Tundub, et mul on õige aeg hakata koju tulema, sest väsin ka mina ja ei viitsi halva mängu juures head nägu teha.
Miks me üldse need pirukad tellisime?, sest paar päeva tagasi soovitati – Tšiilis olles tuleb ilmtingimata neid proovida. Nüüd me siis sööme ja naudime neid veel kaks päeva, enne kui otsa saavad J.
Eile pimedas sõites jõudsime järgmisesse regiooni, kus on tihedam taimestik, puud ja põõsad, istandused, piima-ja lihakarjad.
Külastame viinamarja istandust. Kahjuks hetkel pole kedagi, kes ringkäiku teeks ja asjast lähemalt räägiks, aga meil lubatakse endil ringi jalutada ja pilte teha. Tuvastasin kuju ja värvi järgi 5-6 erinevat sorti, mis kõik olid maitselt magusad ja isegi väga magusad. Koristamise hooaeg jaanuarist aprillini. Siin villas lähevad 35% marjadest ekspordiks ja siseturule ning ülejäänust tehakse veini. Viinamarjad nähtud ja söödud otsustab Andres maitsta ka kaktuse õit, aga see oli viga. Õienupp on peeneid okkaid täis ja nüüd on need kõik tal peopesades. Luubi ja pintsettidega proovime neid välja tõmmata, aga mitte kõiki ei õnnestunud kätte saada, eks osa lihtsalt mädanevad välja. Alles üks päev jooksis ta endale kaktuse varbasse ja nüüd juba järgmine jama. Ilmselgelt pole täna Andrese parim päev L.
Selleks, et saada Argentiinasse sõidame jälle mööda zik-zakilist teed mägedesse, tunnelid.
Tšiilist välja sõita saab niisama, aga Argentiina territooriumile sisse sõites antakse üks käristatud äärega paberi tükk, mille peale on kirjutatud sinu auto number. Mis nüüd? Nüüd tuleb sõita max 5km ja siin on uhke kahe riigi tolli ja passikontrolli kaarhall. Tolliametnik kingib meile, st Andresele 2 purki õlut, sest mina ju ei joo. Templid passis, auto paber vormistatud antakse tagasi ka käristatud äärega paberitükk, kuhu on löödud hunnik templeid ning tuleb välja, et see on kõige kõvem paber, et üldse Argentiinasse sisse saada J. Selle pead mõningate kilomeetrite pärast järjekordsele ametnikule ära andma - -tere tulemast Argentiinasse!
Hämaruses joonistub välja täiskuu, äkki on kuu ja tähtede seis selline, mis seletab Andrese kehva päeva? J
Uspallata – esimene suurem linnake uues riigis, küte sama kallis kui Tšiilis, aga siin on mõnusalt rahulik. Inimesed istuvad välikohvikutes, söövad-joovad ja naudivad seltskonnas olemist. Vaatamata hilisele kellaajale on väljas soe.
No comments:
Post a Comment