Eile ostetud tuur pingviinide saarele algab peale lõunat ja Andres lubab endale kauem magada. Sel ajal üritan saada turismi infopunki interneti, aga kahjuks on ühendusega midagi korrast ära ja mul ei jää muud üle kui oodata kuni mõnel mehel uni otsa saab J.
Käime vaatamas liustikku, mis on 7km linnast väljas. Päris üles ei jõua minna, sest aega napib. Üles minekuks saab kasutada 1km jagu köisteed, aga sealt peab veel 1km jalgsi üles minema, seega vaatame seda ilu kaugemalt.
Pingviinide saarele saamiseks tuleb 1,5h sõita bussiga, 10min paadiga ja oledki kohas kus metsikud loomad ei karda inimesi. Siin on kolme sorti pingviine ja meie õnneks ka üks ära eksinud kuningpingviin (kõige suurem). Käime mööda kindlat rada, koloonia keskele minna ei tohi, aga pingviinid on sama uudishimulikud kui meie ja tulevad ise meile lähemale. Kuna pingviin otse ei näe, siis ta vaatab kord ühe ja siis teise silmaga, just kui uuriks sind. Kuigi nad on nii nunnud, ei tohi unustada, et nad on metsikud loomad ja võivad sind igal ajal naksata ning see viimane juhtus minuga. Pojad on juba peaaegu suureks kasvanud ja vahetavad viimaseid sulgi. Hämmastav on vaadata neid vahvaid linde mitte meetrite vaid kõigest sentimeetrite kauguselt J!
Saab käia ka väikses muuseumis kus on lihtne, aga ilmekas väljapanek elusuuruses lindudest ja loomades, kes siinsetes vetes elavad (pilt + luustik).
Ushuaia üks märksõnasid on tuul ja eriti rannaäärsetel aladel on tuul kogu aeg ja tugev. Tuul on põhjuseks, miks puud kasvavad viltu ja maad ligi.
Vanem naisterahvas USA-s kuuldes, et oleme eestlased astub ligi ja teeb jutt: mõned aastad tagasi tema käinud Eestis – Tallinn, Saaremaa, Pärnu ja edasi Läti, Leedu ning on tore kohata eestlasi ka kuskil maailma teises otsas. Armas, et on inimesi, kes teavad Eestit, on seal käinud ja on saanud ilusaid mälestusi.
Õhtul pakin veel viimsed asjad ja olengi füüsiliselt valmis homseks äralennuks. VÄÄNis väike hüvastijätu istumine veiniga J, L.
No comments:
Post a Comment