Ööbin BA lennujaamas. Paljud magavad lihtsalt põrandal, mul õnnestub leida koht, mis on põrandast veidi kõrgemale tõstetud ja vaibaga kaetud, tõeline luksus. Vahelduva eduga magan kella poole seitsmeni.
Lend SP väljub hilinemisega. Brasiilia on riik, kus räägitakse portugali keelt. Algul ei tule see mulle meeldegi, aga kui passikontrolör naljakalt naeratab mu hispaania keelse tervituse peale ja kui hakkab küsima lisaküsimusi olen täiesti hädas J. Õnneks mõned sõnad on ikka hispaania keelele sarnased ja saame nii palju üksteisest aru, et mind lubatakse riiki. Sau Paulos lennujaamast ma välja ei lähe, sest linn on tohutu ning aega lennuni Euroopasse vaid mõned tunnid. Väljas +25 kraadi.
Lennul Amsterdami jääb minu kõrval koht tühjaks ja loodetavasti saan öösel jalad sinna toetata. Vaatan mõned filmid ja üritan magada, aga sellest ei tule mitte kui midagi välja, siplen ja keerutan kuid uinun vist alles vastu hommikut ning juba tuuaksegi hommikusöök.
Ilm Amsterdamis päikseline ja +14 ning lähen vaatamata suurele väsimusele linna peale jalutama. Käin paadituuril mööda kanaleid, jalutan punaste laternate tänavatel, vaatan ringi siin ja seal, heidan pilgu coffeeshoppidele ning ongi aeg lennujaama tagasi minna.
Naljakas on see, et kui on vaja midagi rääkida, siis tuleb jutt inglise keeles hispaania ja eesti keelsete lisanditega J. Siia tahaks tulpide õitsemise ajal tagasi tulla!
Lend Tallinnasse läheb juba kiiresti ja lennujaamas ootavad mind ema, isa, vend ning tütar.
No comments:
Post a Comment