Saturday, March 17, 2012

R 09.03.12 San Rafael, Neuquen

Head odavad riigid on läbi saanud. Tšiili oli ümberharjutamiseks ja nüüd Argentiinas on taas menüüs enda tehtud kaerahelbepuder ja kohv. Mulle see meeldib, et ei pea tõustes kohe ette istuma ja kihutama vaid on tunnike aega tõusta-toimeteda-lobiseda ning siis liikumisse minna. Ma saan aru, et iga minutiga tiksub aeg meie kahjuks, aga ikkagi tunnike hommikul on mõnus.

Täna on reede ja üheksas ning on täpselt nädal aega, et jõuda Tulemaale, seega teed tuleb valida head ja võimalikult otsesed, et päevaga liikuda võimalikult palju. Terve nädal tuleb nüüd meeletut sõitmist.

Kuigi rahad hakkavad otsasaama, siis värskete puu- ja juurviljade pealt pole kokku hakanud veel hoidma. Seda enam, et proovime osta  kohalike farmerite toodang, mis on siinse päikese all küpsenud – tohutult mahlased ja magusad J.


Tee San Rafaeli ja General Alvearesse kulgeb mööda jõukat veinirajooni. Siin on elu nii hea, et ei pea isegi laus päikese all sõitma :). Istandused – viinamarijad, oliivid, puuviljad….. Sealt edasi tee Santa Isabeli mööda tasandikku, üksikud hõredad pilved ja kuumust üle 30 kraadi. Paras oleks päikest veidikene võtta, aga pole aega.


Sõidame sisse kaitsealale, ennem mida tehakse kontroll puuviljade olemasolu kohta ja pritsitakse mingi keemiaga autot. Ma jõuan veel keelumärki nähes ruttu puuviljad voodisse peita, lootes et sealt ei kontrollita. Aga mees oli nutikas – vaatas autosse ja kohe kergitas ka tekki, kuid mul oli kavalamalt peidetu, nii et hommikul ostetud puuviljadest me ilma ei jäänud J. Hämminguga jälgisime, kuidas sinna samasse kaitseala territooriumile veeti suure tünniga ära korjatud frukte. Ei saa aru!?


Neuquen  - uue maakonna keskus, suurlinn ja lähme uuele katsele, et saada interneti. Claro – üks telefoni ja neti sidet pakkuv firma, mille teenused me oleme juba mitmes riigis kasutanud ei ole siin riigis meie vastu eriti sõbralik J. Taas jäime veidikene hiljaks ja kesklinnas oleva kontori uksed suleti nina all. Ma ei tea, kas see on sellest, et hästi kaua on siin valge ja päike paistab ning unustad kella vaatamise, aga süstemaatiliselt toimub kõik viimasel minutil või mis hullem, jääb toimumata. Turvamees soovitas minna Zumbo kaubanduskeskusesse, aga kus me oskame võõras linnas seda otsida ja kell on ka palju… jne, ühesõnaga matsime juba lootuse maha. Linnas välja sõites suur keskus Jumbo ja uskumatu, aga nad hääldavadki jumbot zumboks J ning internet Andrese ipadile saab tehtud! Suurtes kaubanduskeskustes on eraldi wc lastele, selliste väikeste pottidega ja sama olen kohanud ka osades bensiinijaamades.
Õhtul peab meid kinni politsei (rutiinne kontroll) ja küsib passe, auto dokumente ja kindlustust, aga just viimast meil ei ole. Käiku läheb plaan B – Andres näitab passe, teeb juttu Eestist, näitab tolli dokumentatsiooni, küsib ööbimise kohta ning õnneks mehe mõtted lähevad mujale ja me pääseme läbi ilma kindlustust esitamata J.

No comments:

Post a Comment