Hommikul oleme piiripunkti ületamiseks varakult üleval, Andres jälgib kuidas juba kella viiest käib piiril igasugu sebimine J.
Kella kümneks on kõik protseduurid tehtud, kaasaarvatud rahavahetus, milleks tuli uuesti Peruusse minna. Mina ei tule taas autost väljagi, aga vajalikud templid on taas passis olemas. Mõlemal pool piiri lootsid ametnikud saada altkäemaksu, aga Andres on juba nii proff, et meil õnnestus piirid ületada seda maksmata. Huvitav fakt, sellist riiki nagu Eesti või Estonia polnud Boliivia piiriametnikul arvutis üldse olemaski, vaid oli hoopiski Eslovenia.
Copacabana on järjekordne väike turismilinnake, mis on samal ajal kogu aeg liikuvuses aga rahulik. Ilus katedraal keskplatsil! Satume siin suurele karnevalile, tegelikult on pidustused kestnud juba pea terve kuu, aga täna on kõige suurejoonelisem tähistamine – rahvariided, kostüümid, elav muusika ja muusika kõlaritest – rongkäik liigub aina ühelt tänavalt teisele ja kõik tantsivad, joovad õlut ning tunnevad sellest kõigest suurt rõõmu. Lilledega on kaunistatud majad ja autod, bussid ning loomad.
Sõit Boliivia pealinna La Pazi kulgeb 3800 ja 4200m kõrgusel, lumised mäetipud ja ere päike.Vahepeal on praamiga ülesõit. Minul kui ka Andresel sellistel kõrgustel enam paha olla ei ole, aga nahk kuivab ja eilse saarte külastamise ajal on nägu päiksepõletuse saanud. Paljud majad on tellistest ja krohvitud. Mäenõlvad on väga kivised ja paljud on terrasspõldudega. Teed on asfalteeritud ja päris hästi siltidega märgistatud. Ennem La Pazi on kerge lumi maas.
Jõudes pealinna hakkab selle reisi kõige suurem jama pihta. Värske seaduse kohaselt ei müüda kütust välismaanumbritega autodele. Algul me ei tabanud, et milles on asi – teel La Pazi üritasime osta diislit, aga saime vastuseks ’no internatsional’ ja me arvasime, et ei ole head rahvusvahelisele tasemele vastavat kütust, kuid nüüd siis teame, et olukord on miljon korda hullem. Sõidame ühest bensiinijaamast teise, mõnda ei lasta sissegi (tädi seisab ette ja kõik, sõida või üle), ühest juhatatakse teise ja nii edasi. Viiendast jaamast saame osta lõpuks kütet 3x kallimalt kui kohalikud.
Probleem on selles, et naaberriikidest – Argentiina, Tšiili, Peruu – käidi kogu aeg odavat kütust ostmas ja valitsusel sai kõrini ning tegi uue seaduse, aga see kukkus kuidagi poolikult välja, nii et nüüd ei saa isegi aus maailma kodanik-turist, kes on riiki sisse lastud selles liikuda J.
Vastu keskööd leiame hotelli ja parkimiskoha VÄÄNile.
No comments:
Post a Comment