Argentiina on ilus, suur, avar ja sõbralik. Mäed, jõed, järved ja päike. Suurim pluss, et magistraalide ääres on organiseeritud prügikoristus.
Super heas korras maanteed ja tunnelid mägedes. Viinamarja istandused teel Mendosasse ja taas sama tähelepanek nagu banaanidega– viinamarjad kasvavad otse suure tee ääres ja lähevad need ökomarjad kas meie kõhu või veini sisse L.
Andresele meeldib see maa ainuüksi juba sellepärast, et iga 15-s auto on VW, see tähendab, et vajadusel on lootust saada varuosasid. Inimesed, kellega tal on tulnud vestelda ja asju ajada on normaalsed – rahulikud, asjalikud, abivalmid…..
Mendozasse jõuame lõunaks ja oh seda üllatust, enamus kohtasid on siesta ajaks suletud – umbes kella 13-st 16.30-ni. Linnapildis on palju võrre.
Käime keskplatsil, proovime saada internetti arvutile või ipadile, see ei õnnestu. Üritame saada kindlustust autole, aga ka see ei õnnestu. Mis siis läks hästi – saime broneeritud mulle piletid Ushuaiast Iguazu kose juurde ja sealt Sau Paulosse, st enne koju tulekut õnnestub mul külastada seda looduseimet! VÄÄNil sai ära vahetatud õli ja oligi õhtu käes. Andres üritab paari varuosa juppi autole saada, aga taas ei. Jõudsime küll pool tundi enne remondikoja sulgemist kohale, aga sisse ei lastud, kuna neil on paindlik sulgemise aeg ehk neile kasulik ja kliendile kahjulik. Asjad lihtsalt käivad siin nii ja kurta ei ole kellelegi J.
Mendoza on suur linn, vähe sellest, et me siin veetsime pea terve päeva, siis siit välja saamine on ka suur kunst. Mul on küll kesklinna kaart, aga sellest ei piisa ja inimesed kelle käest Andres teed küsib annavad segaseid vastuseid. Äkki on Andres kadunud ja kui mingi aja pärast tagasi tuleb on Argentiina GPS näpus, veidi tehnika häälestamist ja algab öine sõit lõuna poole.
Pea südaööl peab meid kinni politsei – rutiinne kontroll, aga juhib tähelepanu taga olevale konksule. Argentiinas konkse olla ei tohi! Eks me homme jälgime, kas see kehtib ka kohalikele.
No comments:
Post a Comment