Hüvastijätt kiire ja valutu, kuigi paar korda tõusis klimp kurku, aga ohtraks pisarate valamiseks ei läinud. Mulle ei taha kohale jõuda, et nüüd ongi kõik! On tunne, et käin korra ära ja siis läheb meie seiklus edasi, aga EI seekord on asi lõplik!
Suur südamlik tänu sulle Andres ilusa reisi eest, kust ei puudunud naer ja nutt, ohjeldamatu lobisemine ja vaikimine, paremad ja halvemad päevad, aga KÕIK SEE OLI SEDA VÄÄRT. Sa suutsid kõik need viis kuud mind välja kannatada ja ma olen sulle juba kõik andeks andnud J J J.
Esimesel lennul olid minu naabriteks paar Lõuna-Aafrikast, kes pool aastat elavad Rootsis ja siis jälle kodumaal, liiguvad suvest suvesse ning kord aastas võtavad ette ühe pikema välisreisi. Saan neilt mõningad head soovitused homse joa vaatamise kohta ja lobiseme niisama. Buenos Aireses sooja 24 kraadi, mina lennujaamast välja ei lähe, sest järgmine lend on juba tunni aja pärast.
Teisel lennul on minu naabriteks paar Moskvast. Uskumatu, et terve lennuki peale on kaks venelast ja ma sattusin nende kõrvale, mul nii hea meel. Suurte reisisellidega on alati millestki rääkida, aeg lendas niuhti – nemad oma reisidest ja mina rohkem sellest reisist. Nende seekordne seiklus on Brasiilia – Uruguai – Argentiina, siis kruiisilaevaga üle Altandi ookeani Vahemere saartele ja riikidesse. Ehtne slaavi hing – kuuldes, et mul pole veel ööbimist on nad nii mures, et soovivad mind võtma enda juurde hotelli Brasiilias, vaevu-vaevu saan neid veenda, et küll ma saan hakkama. Vitali annab oma telefoninumbri, et kui midagigi vaja on, siis kohe helistada ja nad juba tõttavad appi! Heade soovidega kingitakse mulle veel ka šokolaad. Ütlemata meeldivad inimesed!!!
Transport lennujaamast linna on reguleeritud omamoodi: umbes 20min peale lennuki saabumist ootab üks buss reisijaid ning ülejäänud ajal saab kasutada ainult takso teenust. Seni kuni ma uurin turismiinfost veidi homse päeva kohta ja buss, mis maksab umbes 7,5 usat ongi läinud, nüüd on jäänud takso, mis maksab 30 usat. Hullumaja, aga mul on õnne, sest üks naine oma tütrega ootavad taksot – astun ligi ja küsin, egas neil pole selle vastu midagi, et sõidan koos nendega ja jagame arve – vastus on jaatav! Taksojuht viib mind eraldi ühe hosteli juurde, kust mul õnnestub saada voodi koht. Üle pika aja internet ja veel kiire ka, saan veidi vähendada oma blogi võlga J.
Minuga ühes toas on noormees Austraaliast ja kuuldes, et ma olen Eestist läheb ta lausa põlema. Ta on kogu Euroopa läbi reisinud ja teinud endale erinevates kategooriates edetabelid ning Eesti on pea igas pingereas esikohal – kaunim riik, ilusaim pealinn, kõige sõbralikumad inimesed ja lihtne asjaajamine. Ülimalt meeldiv oli seda kõike kuulda J! Kui rääkisin, et Ele-Riin oli aasta tagasi Austraalias, siis tuli väga meeldiv kompliment - et kas tõesti mu tütar on piisavalt vana, et üksi reisid, paistab nii noor ema olevat. Viimane lisas Tim’le kohe tugevad pluss punktid J!
Õhtul jõuan veel linnas veidi ringi jalutada ja kui ma peale internetis veedetud tunde tuppa jõuan minu toanaabrid juba magavad. Homme on varajane tõusmine – Tim läheb Uruguaisse, mina joa juurde ning kolmas toanaaber ka joa juurde, aga Brasiilia poolele.
Sel ajal kui mina lendasin sai Andres lõpuks kindlustuse tehtud (viiendas kindlustusfirmas) ja VÄÄNiga remondikojas käia ning ise remontida kohtadest kuhu ta ligi pääses. Puhata ta kahjuks polegi veel saanud!
No comments:
Post a Comment