Hommikul praamiga mandrile tagasi. Ka sellest saab omamoodi seiklus, sest siin planeeritud logistikast pole keegi kuulnud või ei tahagi teada, kõik käib silma järgi ning põhimõttel, et peaks välja töötama küll. Meie auto läheb praamile nii, et ustest sõidu ajal välja ei saa ja pool tagumist ratast on üle ääre. Pealesõit on sentimeetrite mäng ja juba üks ameeriklane näitab käemärkidega, et kui peaksid mu auto ära rihtima, siis hakkame pabereid täitma J. Mitu korda rõhutatakse, et kas käsipidur on ikka peale tõmmatud ja käik sees! Tuul on tõusnud ja enne sadamat kõigutab mõnusalt, aga õnneks läheb kõik hästi.
Lääne rannikul taas mõnus väike rannalinnake, kus on segu turismist ja kohalikust elust. Tõsiselt relax koht söögikohtade, baaride, poekeste ja ööbimiskohtadega. Kuna siin on turiste, siis on asjadel ka hinnad J, aga vaatamata sellele koht, mida soovitan, sest kõik on chill!
Andres käib jälle juuksuris ning juhtub pisi-pisikene äpardus, soeng saab liiga lühike, aga teha pole enam midagi J.
Õhtul tahame võtta kilpkonnatuuri, te näha kuidas suured ookeani kilpkonnad tulevad rannale munema, kuid sellest ei tule kahjuks mitte kui midagi välja. Mõned nädalad tagasi oli seal rünnatud turistide bussi ning 18 inimest paljaks röövitud ja nüüd ilma politsei eskordita seda tuuri ei tehta. Samas kergitas politsei kaasamine tuuri hinda, soovijaid on vähe ning see põhjuseks, miks igal õhtul väljasõitu ei toimu(ei saada kokku piisavat kogust inimesi). Istume veidi elava muusikaga baaris. Andres leiab hosteli, kus meil lubatakse ennast pesta ning puu varju magama.
Vastu hommikut äratab võimas linnukoor ja kui Andes silmad lahti teeb, siis lisaks kenale äratusele on linnukesed auto täis sittunud – nüüd enam autopesust pääsu pole J. Enne lõunat veidike rannas päikest võtmas ja egas kaua ei saagi olla, sest tuul on nii tugev, et liiva lennutab nagu liivapritsist. Kui tuuleiil üle puhub on kohe valus.
Peale lõunat hakkame liikuma Costa-Rica piiri poole. Nikaraagua piiril jälle abistajad ja esimene passi kontrolliv ametnik lausa rõhutab, et te vajate abistajat. Näitab ühe noormehe peale ja sõnab, et siin on minu sõber ja ta on väga hea ning tubli J! Välja riigist saime arvestades teisi piiriületusi kiirelt- lihtsalt –odavalt. Esimene piiripunkt, kus on tax fee kauplused ja seal üritame USA dollareid väiksemateks vahetada – Andres teeb müüjatele hispaania keelseid komplimente ja sai töötab J.
Costa Rica piiril taas putukatõrje. Üle pika aja piiri ületamine, kus pole vahendajat ja ei küsita altkäemaksu. Võtab mõned tunnid aega, aga Andres teeb kõik protseduurid edukalt läbi, minul jälle auto valvaja roll.
Ööbime 20km piirist eemal linnas La Cruz. Väljas
No comments:
Post a Comment