Kuigi on saabunud (vist lõpuks) kuiv periood, siis öösiti sajab ikka vihma. Tavaliselt on hommik kuskil poole üheksani veidi pilvine, siis paistab päike ning alates neljast võib hakata taas sadama. Paar viimast päeva on õhtul kuivana püsin pea kella kaheksani.
Lõpuks kaua oodatud päiseline rannapäev. Ookean on tegelikult kiviviske kaugusel, aga et saada sinna mööda teed ja kuiva jalaga tuleb umbes 20 minutit jalutada. Algul olen rannas üksi, siis tuleb randa üksik surfar ja mõned inimesed ATVdega. Tegelikult on see väga mõnus vaike rand J. Kui randa jalutada ei viitsi, siis saab ka hotelli basseini ääres päevitada.
Rannas olles taban end taas mõttelt, et ma EI TAHA, et see reis varsti lõppeks. Ma pole veel välja mõelnud kuidas teha nii, et raha tuleks regulaarselt pangakontole, aga tööl käima ei peaks. Tõenäolist tuleb mingi aeg kuskil rohkem tööd teha/teenida ja siis jälle reisida või reisimine ning töötamine ühildada. Kerge öelda, veidi raskem teha!
Iga päevaga mõistad aina rohkem, et maailm on nii imeline ja elu on nii lühikene ning elus tuleb teha seda, mis pakub sulle tõsist rahulolu ja tekitab õnne tunnet. Elu on elamist väärt ja ükskõik mida sa ei tee või kus sa ei ole, ei tasu seda ise keerulisemaks teha. Don’t worry be happy, akuna matata (aafrikas), pura vida (costa ricas)!
Kuna mul on veel lisaks kõigele sellel reisil tohutult vedanud reisikaaslasega, siis minu elu praegu ongi muinasjutt, kus mul on printsessi roll J.
Õhtul taas sörkjooks ja mõningad võimlemise harjutused, veel on jaksu ja tahtmist J!
Ärkasin hästi positiivse mõttega või õigemini mõnusa tundega, et selg pole paaril öösel ja eriti hommikul enam vastikult valutanud. Kas see on võimlemisest või veidi kõvemast madratsist või puhkusest, ma ei oska öelda. Tunne on nii hea (nii palju eelnevast parem), et pidin selle siia kirja panema J!
Öösel ja hommikul sajab vihma kuid kümnest on juba võimalik randa jalutada. Vahelduva pilvisusega, aga see ongi parem, sest lauspäikse käes ei jaksa lihtsalt olla. Võtan igaks juhuks fotoka kaasa ja õnnestubki olla õigel ajal õiges kohas. Üks kulliline on kinni püüdnud ussi ja hakkad seda mõnuga sööma. Kahju, et pole paremat aparaati, muidu saaks selle tegevuse ikka päris lähedale zoomida.
Rannas tabab mind tõusulaine, koti jõuan kätte haarata, aga rätik ja plätud saavad täitsa märjaks. Ma sättisin end veejoonest päris kaugele, aga uskumatu, see laine tuleb ei tea kust ja tohutu jõuga, hea et asju veel ookeanisse kaasa ei võtnud.
Enne pimedat mõned pildid hotelli aias.
Õhtul dušši alt tulles mõtlesin, et olen juba suure sportimise ja kuumaga segi läinud - kraanikausi juurde rannakarpide vahele pandud lillepott liigub. Lähemal uurimisel sain aru, et keegi peab seal olema -nii-nii suur putukas, et liigutas vabalt lillepotti :). Peale mõningast tagaajamist õnnestus elukas vabasse loodusess tagasi lasta. Peale seda mõtlesin, hea et mul on moskiitovõrk - mõelge kui selline elukas öösel linade vahele ronib, võib ikka hullult ära ehmatada küll :) !
No comments:
Post a Comment