Hommikul jalutame sadamasse, kella 9-ni sajab vihma ja siis ime kombel hakkab paistma päike ning meie võtame suuna poolsaare tippu Matapalole. Teel sinna tuleb ületada viis väikest jõekest.
Päev möödub kivises rannas päikest võttes ja fotojahti pidades. Osad pildid on tehtud rannas ja osad sinna ning tagasi sõites.
Õhtul sööme itaallaste juures pitsat ning oleme üllatunud kui vaikne on siin sadamalinnas laupäeval. Ajal kui peaks käima pidu ja trall on Prt Jimeneses täielik vaikus. Tagasi hostelisse saabudes tabab meid väike paanika, sest tundub et toas on hästi suur ämblik, aga lähemal uurimisel selgus, et oleme rannast koos oma asjadega kogemata krabi kaasa toonud J.
Pühapäeva hommikul kakaofarmi šokolaadi tuurile, mina olen seda juba kogenud ja osa sellest ei võta. Andra ja Kadile tehakse umbes 2h ringkäik, millega nad jäävad väga rahule. Peale tuuri on puuviljade ja šokolaadi söömine ja sellest ma juba keelduda ei suutnud. Üllatav, et 90% kakao sisaldusega šokolaadi ei saa üldse palju süüa!
Mida sain targemaks kuulates kohalikku farmerit, kes on seda eco farmi pidanud 11 aastata koos oma naisega, kes on pärit Austriast. Peremehe sõnul olime esimesed eestlased tema farmis J. Lisaks kakaole kasvatatakse seal ka erinevaid puuvilju. Parim šokolaad pidi olema Euroopas ja põhjus peitub selles, et selle valmistamine on normidega sätestatud. Nimelt, šokolaadi headus sõltub kakao sisalduse % ja ainetest, mida sinna lisatakse. Costa Rica põhi probleemiks on, et puuduvad regulatsioonid šokolaadi valmistamiseks. Kõik taandub rahale – kakaost eemaldatakse tema enda õli, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses ja asendatakse odava palmiõliga Aafrikast ja piimaga. Valmistatakse šokolaade, mis tegelikult ei ole muud kui palmiõli suhkruga L.
Suureks probleemiks on keemia kasutamine, eriti ananassi- ja banaanikasvandustes. Statistika andmetel pidi Costa Rica importima keemiat (väetised, erinevad mürgid) rohkem kui Brasiilia. Talunikelt renditakse maad, kus tehakse lageraie, see külvatakse üle väetistega, pritsitakse putukamürke ning saadakse tohutu saak, kuid peale seda ei pidavat sellel maatükil enam midagi kasvamaL. Loomulikul teel pidi ananass valmima 1,5 aastat kuid keemia abil 7 kuud. Seest kollased on keemiaga kasvatatud ja geneetiliselt muundatud viljad, sest loomulikult peab ananassi vili olema seest hele (valge).
Mandariin on loomulikult ka küpsena rohelise koorega. 60 aastat tagasi hakati selle vilja aretamisele rohkem tähelepanu pöörama ja kui selgus, et inimesed ostavad parema meelega oranži vilja, siis nüüd ongi enamus kasvatatavatest mandariinidest aretamise tulemus.
Tagasiteel teeme sissepõike playa Blancole - rand on kaetud koralli tükikestega ja madalikul istub näkineid.
Õhtul olen Adelantes tagasi, sajab vihma ja lööb välku. Tahan juba PÄIKEST! Detsember on tavaliselt siin maal kuiv ja päiksepaisteline, sel aastal on mingi anomaalia. Käivad jutud, et Kariibi poolel oli olnud torm või isegi orkaan ja selle järelmõjuna on siin nüüd need vihmad.
No comments:
Post a Comment