Esmaspäeval laenutame tsikli ja lähme sinna tagasi kuhu eile autoga ei saanud J. Siin oli veel veidi aega tagasi tee, aga nüüd…
Siin ringi liikudes hakkad mõistma, miks aeg on hoopis teise tähendusega. Inimesed sõltuvad loodusest, kultuuride koristusaegadest….
Nikaraaguas on Kesk-Ameerika kõrgeim alaealiste sünnitajate arv, siin jalutavad lapsed lastega. Tavaline, et emaks saadakse 12 ja 14 aastaselt ning tüdrukud jäävad üksikemadeks – puudub haridus ja puuduvad väljavaated tulevikule. Kuid on näha, et lapsi hoitakse väga.
Praegu on saarel kolm suuremat linnakest ja paar head randa ning ülejäänud saar elab oma igapäevast, seda ehedat ja turismindusest palju puutumatut elu. Veebruaris valmib lennuväli ja siis tõenäoliselt muutub ka suuresti elu saarel, kerkima hakkavad resort keskused jne…
Päeva elamuseks oli koskede külastamine, esiteks tee sinna mootorrattal ja siis pea tunnine ronimine üles mööda vulkaani jalamit, et seda näha.
Peale lõunat sain kohutava peavalu ja kogu minu õhtu möödus VÄÄNis. Kuigi oli plaanis õhtul saarelt lahkuda, siis mina polnud võimeline isegi liikuma, oksendasin ja võtsin tablette.
No comments:
Post a Comment