Eile tegin päikesega tibakese liiga ja täna randa ei läinud, otsustasin lihtsalt ümbruskonnas veidi ringi jalutada. Ja just kui keegi loeks mu mõtteid, ilm on soe kuid pilves, aga ilma vihmata – parim matkaks.
Selliseid majahaldjaid on meil kolm, kes elavad katuse all. Päikeselistel hommikutel on neid näha katuseharjal päikesevanne võtmas, muidu äärmiselt tagasihoidlikud. Mõtlesin kogu aeg, kuidas suudavad väiksed gekod nii palju krabistada kuid nüüd on müsteerium lahendatud J.
Koduhoidja on meil aga üks – Chill, üks tico (kohalik costa rica elanik), kellest on saanud eestlane.
Oma toa ukse tagant leian hommikul ’’väikese printsi’’. Jalad on tal iminappadega, naks ja haakubki igale poole kinni. See vennike oli hästi julge, hops ja minu õlale, võib isegi öelda rinnale ja minema hüpata ei taha. Panin ta siis rätikule istuma, seal hüppas ise mu ukse taha seina külge ja istus truult seal pimedani. Oleks pidanud teda suudlema, ei tea mis kõik oleks võinud juhtunud J!
Kolm tundi jalutamist, väike lõunauinak ja õhtul jooksmise asemel kõnd poodi. Ratsutamisel ära hõõrutud jalad ei taha paraneda ning tossid hõõruvad aina juurde. Otsustasin, et kannan paar päeva plätusi ehk tõmbavad koorikud haavadele peale. Küla vahel on vahva käia – enamus valgeid (enamasti USAst ja Kanadast, kes elavad või omavad suvekodu või peavad siin mingit äri) teretavad sind, sest olen valge ja kohalikud mehe (vahest ka naised) reeglina ilma oma naisteta samuti tuututavat-teretavad-viipavad käega, sest sa oled valge. Mõlema puhul on see sõbralik ja mulle meeldib. Lisaks sellele pole üldse ime, kui külas kohtad mõnda eestlast J! Selline on elu väikeses Costa Rica külas, kus ühel pool on ookean ja teisel pool on mäed ning puudub igasugune mobiili ühendus. Peab 2-3km eemale jalutama, et levisse saada, seega kellelegi sõnumeid jõuludeks saata ei saa.
Üle pika aja kuulen õhtul vene keelt, baari tuli 15-20 aastat tagasi Kasahstanist välja rännanud abielupaar, nüüd elavad Kanadas ning omavad siin suvekodu. Nende lapsed enam emakeelt ei räägi. Enne keskööd hakkas tööle häiresüsteem, opossum oli baari tunginud. Õnneks ei tahtnud ta seda enam uuesti teha ja magasin enne jõule imehästi!
No comments:
Post a Comment