Kõik reisijad elus, terved ja rõõmsameelsed J. Väikse paadiga tuuakse meid maale ning lepime kokku, et kohtume taas õhtul kell seitse saamaks kätte passid. Taas huvitav seik, et kapten vormistas meid Panamast välja ja Kolumbiasse sisse, mitte üks ametnik meid ei näinud vaid lihtsalt kuskil pandi templid ja kõik. See pani mind mõtlema - kas kõik on nõnda ausad või mööda merd liikumist kontrollitakse pisteliselt või ei kontrollita üldse???
Enamus meie reisiseltskonnast saab hotellidesse ühel tänaval. USA dollarit siin ei tunnistata, kaardimakseid saab teha enamus kohtades.
Päev möödub Cartagena vanalinnas jalutades – ilus, puhas, värviline ja palju turiste. Esimene käik oli poodi jogurtit ja puuvilju ostma, sest tablettidest ning ohtrast riisi söömisest merel pole kõht paar päeva korralikult läbi käinud. Kui mõnus on juua head kohvi kui oled sellest pea terve nädala unistanud J!
Panamas suutsime vastu panna kiusatusele osta endale kaabud, siis nüüd hakkab Andres kauplema ning kui hind on langenud kolm korda on meil mõlemad uued peakatted.
Meeldiv üllatus – jalutades asume sisse ühe hotelli sisehoovi ja keda me seal näeme – Erik. Me küll teadsime, et neil on plaan tulla Kolumbiasse, aga just sel ajal samas linnas ning kõrval tänavas ja et just selle hotelli sisehoovi sisse astusime, see ikkagi on super! Maarit, kes ennast veidi kehvasti tunneb tuleb ka alla ja saame tükk aega lobiseda ning muljetada. Nemad plaanivad ülehomme tagasi Panamasse minna, seal veidi ringi tuuritada ja tagasi Costa Ricasse.
Meie jääme konteinerit autoga ja noori, kes tulevad veel väiksema paadiga kui meie (s.t nende seilamine on tõenäoliselt veel rängem kui meil) ootama.
No comments:
Post a Comment