Lõuna paiku sünnib kiirotsus, et täna liigume edasi. Hüvastijätud, kallistused ja lubadused pidada FB sidet.
Taas ratastel ja suunaga mägedesse Boruca indiaanlaste juurde. Kuuldavasti pidi see hõim aastavahetust tähistama mitme päevase pidutsemisega. Kohale jõudes selgub tõde – oleme saabunud üks päev varem J. Tutvumaks elu ja oluga jalutame natuke - ülimalt sõbralik külarahvas, väga vaikne ning turvaline. Lisaks leiab Andres, et siin elavad maailma kõige rahulikumad ja stressivabamad inimesed.
Pidustused algavad reede südaööl vastu laupäeva, seega on meil veel terve päev tegeleda oma asjadega. Sõidame mägedest alla, et Buenas Aireses teha mõningatest vajalikest dokumentidest koopiaid. Hommikusöök – traditsiooniline kaerahelbepuder banaanidega ja tass kohvi - ananassi istanduse ääres, samas Andres teeb autole kiire ülevaatuse. VÄÄNiga on kõik korras, super! Juba Costa Ricas panin tähele, et elektri näidikud on kõik väljaspool maja ja prügikastid on maast üles tõstetud.
Tagasiteel mägedesse võtame peale kaks kohaliku kergendamaks nende jalavaeva – suure tee pealt mägedesse on 8km karmi tõusu. Autoga sõitsime 1 või 2 käiguga ja selleks kulus pool tundi.
Külas selgub, et kiriku ees magada pole mõtet, sest kõik pidulised hakkavad sealt mööda käima. Läheme suvalise maja juurde ja uurime, kus oleks sobilik ja hea VÄÄNiga parkida. Uskumatult abivalmis peremees hakkas kohe probleemile lahendust otsima. Paarikümne minuti pärast saime loa parkida ja ööbida küla suurima baari baaridaami hoovis.
Enne suurt pidutsemist saab paariks tunniks pikali visatud ja kell pool üksteist asume teele külavanema majja. Pakutakse chichat (kohalik maisi puskar ) ja tamalist (banaanilehe sisse pandud riis lihaga), ka meie saama seda kõike mekkida. Vahva, et kohalikud huvituvad kust pärit oleme ja tunnevad siirast heameelt, et oleme leidnud võimaluse neid külastada.
Pidu kestab 30.12-02.01 ja läbivaks teemaks on - võideldakse hispaanlastest sissetungijate vastu, keda sümboliseerib pull. Kantakse maske, milledel on kaks eesmärki – kaitsevad nägu ja hirmutavad vaenlast. Käsitöökodades valmistataks ja müüakse kahte sorti maske - sõdalase nägu ja maske, mis sümboliseerivad tugevat seotust loodusega.
Pildistamiseks peab ostma loa ja mida uhkem ning suurem on fotoaparaat, seda kallim see on :)!
Boruca indiaanlastel on oma keel, mida püütakse säilitada õpetades seda koolides. Muide, turism on üks suuremaid motivaatoreid, et noored õpiksid, austaksid ja hoiaksid oma kultuuri.
Paari tunniga on enamus esinejatest maani täis ja tegevus muutub üsna kontrollimatuks J.
No comments:
Post a Comment