Wednesday, January 18, 2012

E, T 16. – 17.01.12 ikka veel Cartagenas VÄÄNi ootamas

Noortest ei ole veel kippu ega kõppu, konteineri asukohast ei tea midagi – lihtsalt oleme siin ja ootame, et olukord hakkaks kuskilt otsast hargnema.

Merehaigusest pole täielikult toibunud – pea on veidi uimane, väsib ruttu ja vahest on tunne, et pea käib ringi või maa kõigub. Loodetavasti homseks või ülehomseks on see möödas, äkki on vaja lihtsalt korralikult välja magada ja vitamiine süüa. Juhul kui see ei aita peab apteeki minema ja midagi üldturgutavat ostma.

Natukene saab väljas jalutatud, kohaliku turgu külastatud – koht kust saab kõike ja kõik tunnevad kõiki. Andres tutvub kohalike häkkeritega, et saada endale üks vajalik programm J. Eks näe kuidas äri edasi läheb, aga algus on paljutõotav.


Täna ühes kaubanduskeskuses kuuleme soome keelt, päris imelik oli.

Teisipäeva hommikul hea uudis, VÄÄN on Kolumbias ja täna saab hakata vormistama dokumente, et homme meie kallis kodu jälle oma valdusesse saada J. Täna kavas kaks asjaajamist – kohaliku interneti sim kaardi ostmine ja häälestamine ning auto paberite vormistamine.  

Taas tuleb ennast panna viisakalt riidesse ja seekord saame kasutada aksessuaaridena juba ka kaabusid J


Kõik protseduurid võtavad väga-väga kohutavalt palju aega ning sellest on hirmus raske aru saada. Täna kui ma olin ennem lõunat niisama oodanud 2h ja õhtul 4h, siis panin enda jaoks asjad paika – kui minust on kasu, siis liigun Andresega kaasa ja näen kuhu aeg kaob või olen hoopis hotellis või kaubanduskeskuses või kus iganes, aga niisama passimine kuskil sissepääsu ukse juures on NÕME!!! Eks Andrese jaoks on see paberimajandus samuti tobe, aga ta on vähemalt asja sees ja aeg liigub tema jaoks hoopis teisel tasandil.

Nende ootamistega on õhkkonditsioneerid, mis on keeratud külma õhku selga puhuma, mulle aina vähem meeldima hakanud ja õues ei saa ka olla  - päike ja 35 kraadi . Ühesõnaga olen väsinud ja tahan jonnida J.

Auto kättesaamine on tõsine töö, konteinerialale sisenedes tuleb kanda kiivrit ja ohutusvesti, mis anti ööseks koju kaasa, sest homme läheb neid jälle vaja.


Täna saatsin ülemustele taotlus-palvekirja, et võimalusel saaksin oma puhkust kuu aja võrra pikendada. Veebruar on kohe-kohe käes ja ma pole Lõuna-Ameerika esimesest riigist kaugemale jõudnudki. Head sõbrad ja lähedased hoidke palun mulle pöialt, et taotlus saaks positiivse vastuse! J

No comments:

Post a Comment