Varakult üles, perenaise tänamine ja suund Panama poole. Õhus on tunda Andresele omast närvilisust, mis tabab teda alati enne uue riigipiiri ületamist. Aasta viimane päev algab suurema vaikusega.
Sõit mägedest alla on imeline ja silub veidi hommikust pinget J.
10.30 oleme Panama piiril ja nüüd tuleb olla eriti ettevaatlik. Andres on palju lugenud piiril töötavate erinevate ametnike lohakusest dokumentide täitmisel. Isegi väike tähe või numbri viga võib saada takistuseks auto ülesaatmisel Panamast Kolumbiasse. Statistika pidavat olema kümne vormistatud dokumendi kohta on kaheksal tehtud mingit sorti apsakas. Piiriületamise skeem on sama – Andres jookseb ja toimetab ning mina valvan autot. Kahel korral tehaksegi dokumentides vead sisse ja need tuleb uuesti teha. Vaatamata sellele on piir ületatud 1,5 tunniga.
Tundub, et Panamas on veel palavam kui Costa Ricas ning seda leevendada aitab vaid peatus supermarketis. Teeme peatuse linnas David, kus võtame veidi aja maha – käime lõunatamas, sööme jäätist, joome kohvi kenas raamatupoes ja põikame sisse mõnda riiete poodi, et olla kursis hetke moega J. Panamas on kõik väga odav! Teed on head , aga asulate märgistamine ning sildid kust kuhu saab puuduvad L. Natuke ekslemist ning olemegi teel väikesesse linnakesse mägedes Boquete, kus plaanime vana aasta ära saata ja uue aasta vastu võtta.
Hämmastav kui palju muudavad mäed ilmastiku. Davidis on kindlasti üle 30 kraadi sooja, siis kuskil 15km pärast on lühikese varrukaga pluusiga jahe, puhub vinge tuul, tibutab ja näed imelist vaatepilti – ühel pool teed mägedes tormab ja taevas on potisinine, teisel pool paistab päike ja keskel on vikerkaar, mis on nii suur ja erksate värvidega, et auto auto järgi jäävad tee ääres seisma pildistamaks seda ilu. 40km pärast sihtkohas on tüüpiline sügisene ilm – hämar, tuuline, jahe ja tibutab vihma – väiksemat sorti torm J.
Boquete on äärmiselt armas kohake! Silma jäävad kohalikud naised, kes kannavad kas pidu riideid või on need rahvariided.
Andres tunneb ennast väga kehvasti ja viskab pikali, et aastavahetuse peoks olla enam-vähem. Enne keskööd välja minnes selgub, et siin on aastavahetuse tähistamine hoopiski teist moodi kui meie oleme harjunud. On küll kuusk keskväljakul, aga pole rahvast; kõik baarid ja restoranid on suletud; tänavatel üksikud inimesed ja väga vaikne. Vihm on hetkel õnneks järgi jäänud. Kell 00.00 oleme jõudnud kiriku juurde ja algab kaunis kellamäng ning ilutulestik….. Boquete on koht orus ja see kui ilus on tulesäras taevas on raske edasi anda. Üle poole tunni on 360 kraadi raadiuses üks ilutulesti teise järgi. Seisad ja vaatad ning mitte üks mõte ei mahu pähe, sest oled ümbritsevast lummatud.
Kõikide soovitud soovide täitumist uuel aastal! Kalli-kalli J
Andres soovib omalt poolt kõigile pikka eluiga, et saaks rohkem reisida!
No comments:
Post a Comment