Kahju, et pole termomeetrit. Hommikul Aspenis tõustes olid kaubiku aknad seest jääs.
Suund jälle mägedesse ja mõne päeva pärast peaksime Las Vegases olema. Tänane sõit oli võrreldes eilsega kiirem, sest tee kulges orus. Vahepeal tegime küll paaritunnise sõidu mägedes, aga see oli lihtsalt hingele. Liiklusmärkidest oli uudne, et osadel lõikudel on lisaks tavakiirusele lisatud kiiruse piirang pimedal ajal.
Pinnas läheb järjest punasemaks, palju on kasutuses päikesepatareisid.
Kivisöe põletamise ahjud.
Hiline hommikusöök toimus maalilisel vaateplatvormil. Osad nõlvakud on pritsitud mingi rohelise konsistentsiga, ma arva, et see kinnistab olemasolevat õrna taimestiku ja veidi ka väetab.
Pesu jäi kuidagi lõuna ajasse, aga hügieen mägijões oli minu meelest päeva parim toiming.
Ühe väikese linnakese infopunktis töötav mees teadis, kus asub Eesti. YES! Esimene inimene, kes teadis – põhjus võis muidugi olla selles, et tema esivanemad olid välja rännanud Poolast. On olnud inimesi, kes ei tea ja julgevad seda tunnistada, siis on selliseid kes keerutavad, aga on ka selliseid kes lähevad ja uurivad järgi. Paar päeva tagasi ühe poe müüja läks kohe tagaruumi , kas ta vaatas netist või kaardi pealt ma ei tead, aga tuli tagasi ja kandis ette – Lätist üleval ja Soome all. Vot nii, väga tubli temast! J
Ühel vaateplatsi peatust tehes tundsin hirmsat raipe haisu ning selle põhjuseks oli surnud karu.
Nüüd olen linnas nimega Montrose, varastan mingi kohviku parklas wifit ja olen happy! Muide, siin on juba tunduvalt soojem, varsti tuleb sandaalid kotist välja võtta.
No comments:
Post a Comment