Mount Pleasant Cemetery

Neljapäev tutvusin Mount Pleasant kalmistuga (MP), mis avati aastal 1876 ja kuhu on maetud hulganisti kuulsaid kanadalasi. Algul asus kalmistu linnast väljas kuid tänapäevaks on linn nii palju kasvanud, et see paikneb linna keskel. Muidugi on see vaid üks kalmistu paljudest. Nüüd kohe ei tea, kas mulle tundus või see on ka nii, aga kalmistu ümbruses oli tavapärasest rohkem vanadekodusid ja selleks isegi tõestus liiklusmärgi näol.

MP on suur ja algul tundus veidi imelik, et sinna on tehtud sõiduteed autodele ja inimesed teevad rahvasporti, aga tõesti miks ka mitte :) Mina jõudsin läbi jalutada heal juhul veidi alla poole.

Hauakive ja plaate on väga erinevaid ning ilmselt on see sõltunud inimeste soovidest ja rahalistest võimalustest. Matta oma lähedasi saab kolmel viisil - kirstus ja lamavas asendis, see on kõige kallim viis, sest maa ju maksab. Teine variant on kirstus, aga see pannakse püsti nagu seisaks kadunuke omadel jalgadel ja kolmas kõige odavam on tuhastamine. Keskmise matmisviisi tunned ära sellest, et väike plaat on muru sees.

Üldiselt jäi silma, et hauakivid on päris suured. Põhjus muidugi, et enamasti on plaatidel rohkem kui üks nimi. Jõukamad klannid on endale isegi väiksed kabeli-hauakambrid või tohutud monumendid ehitada lasknud.

Lilledega kaunistamine on pigem erand.

Vahele paar looduspilti purpurpunasest sügisest ja ühe puu all rahulikult magavast pesukarust. Algul tundus, et ka tema on hinge heitnud, aga lähemal uurimisel sain aru, et ikka hingab:).

Seda pilti on natuke erksamaks tuunitud, lihtsalt nii ilus, et tee või tapeet sellest :)

Leidsin kanada ohvitseridele pühendatud mälestussamba. Oli nii nais- kui meesohvitseride nimesid, kes oli surnud noorelt ja ka neid, kes olid elanud 100 aastaseks.

Kalmistust läheb tee otse Balfourparki, mis on päris ürgne. Seal oli üks armas labrador, kes oli perenaisest kaugele maha jäänud ja siis otsustas hakata hoopiski minuga kaasas käima. Ja mina oma haige jalaga müüda seda dzunglit siis pidin teda emme juurde tagasi juhatama :), vähemalt oli see heaks trenniks.

Peale mitmetunnist jalutuskäiku asutusin lõbi väidetavalt Toronto ühest suuremast alkohoolipoest ja siit üks pilt Viljarile :).

Oktoobri lõpus on halloween ja kõrvitsaid on müügil igas lillepoes ja inimesed on hakanud kaunistama nii oma kodusi, kohvikuid....

Mõned kvartalid kesklinnast eemal on hoopis teistsugused majad ja tuli tunne ,et olen sattunud Inglismaale. Lõpuks jalutasin Toronto ülikooli juurde, mis on suur vanaegsete hoonetega kompleks, väga ilus ja võimas.

Jälle metrosse ja koju tagasi :).