Aspen 21.10.11

Tahtsime varakult Aspeni suunas liikuma hakata, aga samas pidin kätte saama fotoaparaadi dokumendid, seega läksime riski peale välja – lähme poe ukse taha, äkki tuleb keegi varem tööle. Meil vedas ning tuligi üks tütarlaps, aga nende paberite kättesaamiseks pidi Andres kurja vaeva nägema. USA-s pole asjad üldsegi mitte nii roosilised, siin on ikka tohutult palju nõmedust ja lauslollust.

Teel Aspenisse nägin metsikuid piisoneid ja hingematvaid vaateid on nii palju, et lihtsalt ei jaksa kõigest pilte teha. Mägedes tekib müstiline efekt – silma järgi sõidad allamäge, aga GPS näitab, et lähed üles J.

Palju väikseid külakesi, mis meenutavad vesterni filme, tunnelid mägedes ja palju veereservuaare mägedest tuleva lumesulamisvee kogumiseks.

Uudne minu jaoks pidurdusalad autodele, kui peaks ilmnema mõni viga, mis ei lase pidurdada.

3,5 km kõrgusel on tõsine lumi ja mäesuusatajad. Mägiteedel on väravad, mis kehvade teeolude korral suletakse. Nii oli näiteks eile kui mägedes käisime üks tee nii kaua suletud kui lumesahk tee ära puhastas. Tõus üles 4 km peale oli päris ränk, see oli küll selline teelõik, kus mina kohe kuidagi roolis ei oleks tahtnud olla ja õnneks ei pidanud ka. 4km kõrgusel on mägijärvedel jääkirmetis peal. Mägedes on õrn tundrataimestik ja jalutada tohib ainult selleks ettenähtud kohtades.

Aspen – kuulus suusakuurort linn. Kesklinna jalutasime kiirest läbi, käisime söömas (hinnad on siin hullult kõrged – väike supikene 9.-, õnneks üks kena pruunisilme kelner vähemalt tee eest raha ei võtnud J) . Kuna praegu ei ole veel hooaega, siis on siin mõnusalt vaikne.

Ööbime Aspeni ülikooli parklas ja loodame, et keegi meid siit minema ei aja, sest mujal on parkimine tasuline.

Nõnda esiistmel istudes pealamp peas enne magama minekut panen kirja päeva sündmusi.