Hea on olla looduses, aga linnas
magamise suureks plussiks on sääskede puudus J. Värske õhk, tuul,
päike ja aktiivne tegevus väsitavad paras jagu ära, eile kustusin kella 22 paike
nii ära, egas kuulnud isegi millal Andres magama läks.
Hommikul kell 7 äratus. Õnneks on
Kanadas olukord stabiliseerumas ja saame täna rahvusparki tagasi sõita. Sõit
Shark Valley-sse mööda head asfaltteed, mille ääres jookseb kanal, kus elavad
erinevad linnud ja alligaatorid. `Vennad` lihtsalt peesitavad kanali kaldal
laskmata end millestki häirida. Inimeste majad kanali ääres on ääristatud
kõrgete ja tugevate aedade ja väravatega, sest kroks võib tunduda uimane ja
aeglane, aga tegelikult on ta maismaal kiire liikuja. Paar nippi, mida Alex
rääkis – kui tuleb vajadus krokodilli eest plehku panna, siis siksakitades,
sest tal on küljele liikumine raskendatud. Kui peaksid jääma talle lõugade
vahele, siis suru talle pöidlad silma ja looda, et ta sinust lahi laseb. Kui
sind peaks kätte saama püüton ja hambad sisse lööma, siis sinu käitumine peab
olema loomulikule reaktsioonile vastupidine. Nimelt, püütonil on sissepoole
kaardus hambad, seega sa ei tohi näiteks kätt tal suust välja rebida vaid
hoopiski sissepoole suruma. Eelnevalt peab sul olema muidugi terav nuga
käepärast, et teda kohe tapma hakata ja kui sa oled edukalt ta vagaseks teinud,
siis käe rohkem lõugade vahele surudes selle sealt eemaldama ning kohe arsti
juurde. Püüton pole mürgine, aga ta hammastel on kohutavad bakterid, mis sügavates
haavades tekitavad raskeid põletikke.
Mõte teha airboat sõitu, aga
vaatab kuidas aega jääb, sest need kohad, millest mööda sõidame, kas on liiga
ülerahvastatud ehk peab kaua ootama või pole kedagi, seega tuleb kaua oodata,
et paat rahvast täis tuleks.
Shark Valley matkaraja saab läbi
teha ise, kui ka kohapeal pakutava `trammiga`, millega kaasneb ka giidi teenus.
Meie tegime seda ise ratastel ja see oli igati
tegemist väärt, eks pildid räägivad ise enda eest. Raja pikkus 20km
kanti. Peab lisama, et meil vedas ilmaga – veidi tuuline ja pilvine.
Rattaretk tehtud liigume läände
Marco Islandi poole tehes mõned sissepõiked rahvuspargi radadele, mille saab
läbida autoga. Taas räägivad pildid enda eest J.
Marco Island on kanalitega
ühendatud saarte kompleks, kus inimestel on maja ees auto ja tagahoovis kanalis
oma paat. Silma jääb äärmine puhtus ja hoolitsetus, inimesed naeratavad,
teretavad ja on lihtsad vaatamata oma suurele rikkusele. Meie jõudsime siia
tund enne pimeduse saabumist ja egas me muud ei jõuagi teha kui tänavatel ringi
sõita ja seda ilu silmadega ammutada. See on koht, kuhu võiks varuda kindlasti
mõned tunnid rohkem aega ja Andres arvates on külastamist väärt ka linn nimega
Naples, mis asub samuti Florida läänerannikul, veidi Marco Islandist põhja pool.
Täna on enamus kohti avatud
ainult kella kuueni. Võtame hiina restoranist toidu kaasa ja sõidame tagasi
Miamisse Mailise juurde ööbima. Tagasiteel puudutame jutu sees teemat, mis
kütab kired ülesse ja enamus sõidust möödub vaikuses. Peale 2 tundi kiirteed,
kuskil 9 paiku oleme korteris. Mina olen väsinud ning jõulude tähistamise
asemel lähen magama.
No comments:
Post a Comment