Täna on pilvine, tuuline ja sajab
hoovihma. Kõik kohad (va Starbucks, McDonalds, bensiinijaamad ja veel mõni) on
suletud. Meie alustame sõitu lõunasse Key Westi. Väike probleem on selles, et
kuskile tänava äärde ööbima sind ei lubata (politsei võib teha ühe hoiatuse,
aga peale seda kohe trahv) vaid tuleb kindlasti minna parkimisalale, mille
hinnad ei ole just kõige madalamad. Andres saab ühe camp-ala viimase vaba koha,
teine camp-ala ei vasta isegi telefonile, suure tõenäosusega on kõik kohad välja
müüdud.
Homesteadi linnast võtame kohvid ning viimase saare lõppu on sõita
275km ja i-pad pakub sõiduajaks veidi alla 4 tunni, sest keskmine lubatud
kiirus on 70km-h.
Sõit saarelt saarele üle sildade,
igal pool kanalid ja paadid ning paadipoed. Tihti jooksevad kõrvuti uus ja vana
sild. Nii nagu ma eelnevalt lugenud olen, siis peatänav alla Key Westi ei ole
eriti huvitav, aga kui keerad kõrvaltänavasse, vot seal on mida vaadata. Uhked
villad, mille ees on autod, maja tagant jookseb kanal, kus pererahvas hoiab oma
paati ja osadel on veel privaatne lennuväli kahe tänava vahel. Huvitav on see,
et neil ei ole mingit aia osa, heal juhul on maja taga suur võrguga kaetud
terrass. Üle kolme korruse kõrguseid eramaju ei kohanud, paljud majad on
jalgade peal. Muidugi ei tasu arvata, et siin pole tagasihoidlike kui isegi
mitte äärmiselt viletsaid ja armetuid elamuid, on ikka.
Meie valitud Boyd`s campala on
minu arust väga vinge ja kõik eluks vajalik on siin olemas – infopunkt,
pesemisekohad, pood, igal telgiala platsil on oma grill ja laud koos toolidega
ning isegi pesumasinad ja –kuivatid. Lahe on see, kuidas inimesed tulevad
telkima või paljude puhul oleks õigem öelda parkima, sest nad reisivad bussiga,
mis on nagu maja, kus on kõik olemas, lisaks on neil jalgrattad või
mootorrattad kaasas ja jäikühendusega sõiduauto või paat. Siis laotatakse välja
vaibad, õuemööbel, ventilaatorid jne ja isegi pannakse üles jõulukaunistused.
Ilm hakkab täiesti käest ära
minema – taevas on potisinine, tõuseb tugev tuul ja juba tibutabki vihma, aga
egas midagi telk ruttu üles, soojad riided selga ja linna peale chillima.
Enne teeme veel selle reisi esimese burgeri söömise J.
Tasuta parkimise leidmine
kesklinna lähistel on suhteliselt keeruline ja enne kui me süsteemile pihta
saame kulub oma pool tundi ning saame lõpuks hea koha 5-7min jalutuse kaugusel
peatänavast. Enamus tegevust – poed, restoranid, meelelahutus, 80% kõik sellest
on peatänaval. Meeldejäävamad kohad olid:
-
Sloppy Joe´s baar, kus armastas käia Hemingway
-
Karaoke baar, kus isegi oma kehva inglise keeles mina
laulsin mõned laulud kaasa. Kui omanik hakkas tungivalt peale käima, et me
mingid joogid ostaksime, siis liikusime edasi
-
Garden of Eden oli üks igati pull koht J.
Kolmandal korrusel asuv katuse diskobaar, kus ise saad valida, kas tahad olla
riietega, paljas või poolpaljas – kõik on lubatud ja aktsepteeritav.
-
Aqua oli koht, kus käisime Drag Queenide šhow-d
vaadates. Kolm esinejat, igal oma stiil, kui 2 neist oleks tänaval vastu
tulnud, siis oleks küll pakkunud, et nad pool naised pool mehed on, aga üks oli
välimuselt ikka nii naine kui olla sai. Uskumatu, kuidas ameeriklastele see
peale läheb ja nad iga esinemise eest lausa tahavad raha neile rindade vahele
suruda. Mina võtsin alguses veidi eemaloleva hoiaku ja egas nad said paari
lauluga aru, et siit lauast neile midagi ei anta. Lõpupoole läksid etteasted
väga mõnusaks ja poetasin minagi 1 dollarilisi higiste rindade vahele J.
Kohalikud tulevadki sellistesse kohtadesse laual klaasike alkoholi ja hunnik 1
USD-d. Vahelduseks oli sellise koha külastamine päris fun.
Key West on tuntud ka kui
meespaarikeste, kunstnike, endiste hipide ja rikaste linn-saareke. Maismaalt
viimase saare tippu tuleb ületada 42 silda ja neist pikim on 7 miili , saarestikus on üle
100 saare, ühel pool on Mehhiko laht ja teisel pool Atlandi ookean.
No comments:
Post a Comment