Ärkan iseenesest 5.20, pesen
pesu, teen hommikusöögi, Andres aitab Mailisel korteris mõned remonditööd teha.
Asjad kokku, söögipoodi, Andres pakib asjad autosse, mina käin sel ajal Rossi
poes, mis on mõnede poolt kiidetud, aga mina ei leia sealt mitte midagi või on
asi selles, et mul pole eriti midagi vaja.
Miks on nii, et esimesed päevad
on kõik imeline ja siis tuleb see päev kui tuleb üles tüli. Ometi käitud just
kui sama moodi, aga toimub mingi murdemoment, ragistad ära ja kõik läheb taas
roosades toonides edasi J.
Õhtul 6 paiku kui on juba täitsa
hämar jõuame Homesteadi ja sealt liigume edasi Everglades rahvusparki.
Rahvuspargi peamaja juures üritame süüa õhtusöögi, aga poole minutiga saab
selgeks EI, sest sääsed ja väiksed mustad kihulased, kes värske vere saabudes
hulluks lähevad ja meid kogu jõududega ründavad, teevad selle võimatuks. Piknikust ei tule midagi
välja, nosime oma Coscost ostetud kana autos edasi. Rahvuspargi sissepääsu
juures ei ole kedagi ja saame tasuta sisse. Teel Flamingo telkimise alale ajab
Andres alla ühe üpriski suure mao ja meil õnnestub näha puumat (kuigi hiljem
selgub, et see võis olla ka bobcat, aga ilus on mõelda, et see oli ikkagi puuma
J,
sest rahvuspargi lõunaosas pidi neid vabas looduses olema kõigest 12-15 isendit).
Flamingo telkimise ala on väga
mõnus ja ilus koht, kus on ka eraldi majad wc ja duššiga ning lõkkeplatsid ja
lauad-toolid. Paneme autotulede valgel telgi üles, kuid kui teeme proovi pikutamise, siis saame aru, et kahekesi
jääb siin kitsaks. Paneme üles ka teise telgi, aga tuul on nii tugev, et surub
karkassvaiad vastu maad ja seal sees pole võimalik magada. Lahenduseks saab
see, et mina magan õues väikses telgis ja Andres peab endale pesa tegema
autosse.
Öö Mehhiko lahe kaldal on võrratu
– võrratult ilus tähistaevas, mida saab hea sõbraga koos vaadelda, mere kohin ja –
lõhn, õrnalt soolakas meretuul, mis võtab sind oma embusesse, üksikud lõkked,
mis näitavad valgust ja ma tunnen, et see on puhkus, mida vajan!
No comments:
Post a Comment